top of page

OSTEOPAATIAST

"Arsti eesmärk on leida tervis. Haigust oskab leida igaüks." 

Andrew Taylor Still, osteopaatia rajaja

Osteopaatia algab tervise otsimisest.

Sümptom ei ole lihtsalt rike. See keha nähtav katse säilitada tervist olukorras, kus süsteem on surve all.

Valu, pinge, piiratud liikumine, väsimus, kehakaalu muutused - need ei ole juhuslikud vead, vaid kompensatsioonid. Keha viis hoida kogu süsteemi toimimas nii hästi, kui ta antud tingimustes suudab.

Osteopaadi ülesanne on kompensatsiooni mõista, leida, mis seda üleval hoiab, ja toetada keha parema toimimise suunas.

Osteopaatia ei asenda arstiabi. See toetab keha võimet reguleerida, taastuda ja paremini toimida.

osteopathy

Sümptom on keha katse probleemi lahendada.

Sümptom on suits.

Osteopaatia otsib tuld

Kui toas on suits, võid akna lahti teha ja õhu puhtaks lasta.
Aga kui tuli põleb edasi, tuleb suits tagasi.
 

Kehaga on sarnaselt.
 

Võid venitada pinges lihast, võtta valuvaigistit, et vähendada ajutiselt koormust ja tunda end paremini. Mõnikord on sellest palju abi.

 

Aga kui sügavam põhjus jääb alles, tuleb sümptom tagasi, kas samas kohas või kuskil mujal. 

Põhimõte

Valu, pinge, piiratud liikumine või väsimus ei ole märk sellest, et keha on katki - need on kompensatsioonid.

Keha kaitseb. Kohaneb. Jaotab koormust. Hoiab süsteemi toimimas nii hästi, kui ta antud tingimustes suudab.

Osteopaatia ei võitle sümptomiga, vaid kuulab seda, et anda sulle läbi mõistmise vaba valik oma eluga edasi minna. 

Struktuur mõjutab funktsiooni

Kui liiges, kude, organ või piirkond ei saa vabalt liikuda, muutub ka selle funktsioon. See võib mõjutada liikumist, vereringet, närvisüsteemi toonust, hingamist ja koormuse jaotumist.

Terviklik ei tähenda ebatäpne.

See tähendab, et keha nähakse tervena.

Keha ei koosne tükkidest.

Osteopaatia on terviklik, aga mitte ebamäärane. Terviklik tähendab, et keha on struktuurselt ja funktsionaalselt ühendatud. Kael, lülisammas, vaagen, siseorganid, hingamine, sidekude, vereringe ja närvisüsteem ei tööta üksteisest lahus. 

Funktsioon mõjutab struktuuri

Kui keha on stressis, hakkab struktuur kohanema. Muutuvad rüht, kudede pinge, liikumismustrid ja kompensatsioonid. See mõjutab jälle omakorda funktsiooni. 

Kogu keha vastab

Piirang ühes piirkonnas ei jää  ainult sinna. Keha jaotab jõudu, survet, pinget ja kohanemist läbi kogu süsteemi, et antud tingimustega võimalikult hästi toime tulla, kuid keha ei ole kõikvõimas. 

Viis mudelit inimese mõistmiseks

Osteopaatia ei vaata keha ainult ühest kohast ega ühe süsteemi kaudu. Sama sümptom võib olla seotud liikumisega, hingamisega, vereringega, närvisüsteemiga, ainevahetusega, stressiga või keskkonnaga, milles inimene elab.


Sellepärast ei ole osteopaatiline mõtlemine juhuslik, vaid kasutab erinevaid mudeleid, et mõista, kuidas kogu süsteem on ennast organiseerinud.

Biomehaaniline mudel

Keha peab liikuma.

 

Liigesed, lihased, sidekude, rüht ja liikumismustrid näitavad, kuidas keha raskust kannab ja koormust jaotab. Kui üks piirkond ei liigu vabalt, peab teine sageli rohkem tööd tegema.

Kus on liikumine piiratud ja kuidas keha seda kompenseerib?

Hingamise ja vereringe mudel

Keha vajab voolavust.

 

Hingamine, vere- ja lümfiringe, vedelike liikumine ja diafragmade töö mõjutavad seda, kuidas koed saavad toitaineid, jääkainete liikumist ja keha taastumist. Kui vool on piiratud, muutub ka taastumine aeglasemaks.

Kas kehas on piisavalt liikumist, hingamist ja ringlust, et taastuda?

Neuroloogiline mudel

Keha vajab regulatsiooni.

 

Närvisüsteem juhib toonust, valu, kaitset, lihaspinget, siseorganite tööd ja lõdvestust - tegelikult juhib närvisüsteem kõike. Mõnikord ei hoia keha pinget sellepärast, et lihas on “kange”, vaid sellepärast, et närvisüsteem ei tunne end veel piisavalt turvaliselt.

Kuidas närvisüsteem seda mustrit üleval hoiab?

Metaboolne ja energeetiline mudel

Keha vajab energiat.

 

Uni, põletik, hormonaalset koormus, seedimine, toitumine, väsimus ja keha energiavarud mõjutavad seda, kui hästi keha suudab paraneda ja kohaneda. Keha ei saa taastuda ainult tahtejõu pealt. Ta vajab ressurssi.

Kas kehal on piisavalt energiat ja sisemist tuge, et muutust kanda?

Käitumuslik ja keskkondlik mudel

Keha ei ela vaakumis.

 

Töö, suhted, stress, harjumused, uni, liikumine, emotsionaalne koormus ja inimese igapäevane keskkond mõjutavad keha. Vahel ei ole küsimus ainult selles, mis toimub kehas. Küsimus on ka selles, millises elus see keha peab toime tulema.

Milline elu, keskkond või harjumus seda kehamustrit toidab?

Millal pöörduda osteopaadi poole?

Keha pinged ja valu

Selja-, kaela- ja õlavöötme pinged.
Alaseljavalu.
Vaagna piirkonna ebamugavus.
Liigesed või lihased, mis ei liigu enam vabalt.

Pea, lõualuu ja närvisüsteem

Peavalud.
Lõualuu pinged.
Pinge silmade, kukla või kaela piirkonnas.
Ärevus, rahutus, unetus.

Hingamine ja rindkere

Piiratud hingamine.
Rindkere jäikus.
Tunne, et täis hingetõmme ei mahu kehasse.
Diafragma, roiete ja selja omavahelised pinged.

Stressi jäljed kehas

Pikaajaline väsimus.
Keha, mis on pidevalt kaitses.
Seedimishäired ja ebamugavus kõhus.
Tunne, et keha on kinni, raske või tasakaalust väljas.

Taastumine ja muutused

Taastumine pärast vigastust, operatsiooni või traumat.
Rasedusega seotud kehalised pinged.
Keha kohanemine uue eluperioodi või koormusega.

Lapsed

Kehalised pinged.
Käitumis- ja unehäired.
Keha taastumine pärast traumat või operatsiooni. 

Osteopaatia on ohutu ka kõige väiksematele. 

Osteopaatia ei asenda meditsiinilist diagnoosi ega erakorralist arstiabi. Ägeda valu, trauma, palaviku, põletiku, rindkerevalu, tugevate neuroloogiliste sümptomite või muu tõsise seisundi korral tuleb pöörduda arsti või erakorralise meditsiini poole.

1000449884.jpg

Miks mina seda tööd teen

Mind tõmbas osteopaatia juurde see, et see ei sunni valima täpsuse ja tundlikkuse vahel.

Siin on anatoomia. Füsioloogia. Närvisüsteem. Sidekude. Siseorganid. Hingamine. Psühholoogia. Kõik see peab olema päriselt mõistetud.

Aga siin on ka inimene, kes selles kehas elab. Osteopaatia ei vaata keha kui masinat, mida peab väljastpoolt parandama. Ta vaatab keha kui elavat süsteemi, mis on kogu aeg püüdnud hakkama saada.

See on minu jaoks selle töö süda. Mitte suruda inimesele midagi peale. Mitte raksutada keha õigesse asendisse. Mitte võidelda sümptomiga. Vaid kuulata piisavalt täpselt, et mõista, mida keha on püüdnud teha, ja toetada teda seal, kus ta enam üksi edasi ei saa.

Aga peale selle kõige - osteopaatia päriselt töötab ja päriselt aitab. Mina ei ole laiast maailmast ühtegi paremat süsteemi leidnud ja uskuge mind... ma olen otsinud. 

“Minu jaoks algab osteopaatia hetkest, kus keha ei ole enam probleem, vaid keegi, keda lõpuks päriselt kuulatakse.”

Korduma kippuvad küsimused

Kui osteopaatia on sinu jaoks uus, on täiesti loomulik, et tekib küsimusi. Siin on mõned vastused, mis aitavad paremini mõista, mida vastuvõtult oodata.

Kas osteopaatia on valus?

Tavaliselt mitte. Osteopaatiline töö on enamasti rahulik, täpne ja kehaga koostööd tegev. Mõni piirkond võib olla tundlik, eriti kui keha on seal kaua pinget hoidnud, aga töö ei tohiks olla hirmutav, vägivaldne ega jõuga läbi surutud. Eesmärk ei ole keha sundida, vaid mõista, kus ta vajab rohkem ruumi, liikumist või tuge.

Kas osteopaatia on sama mis massaaž?

Ei. Massaaž keskendub sageli lihaste lõdvestamisele ja võib olla väga kasulik. Osteopaatia vaatab keha laiemalt. Osteopaat ei küsi ainult, milline lihas on pinges. Ta küsib, miks keha seda pinget hoiab, kuidas see on seotud hingamise, liikumise, vaagna, lülisamba, siseorganite, sidekoe või närvisüsteemiga.

Kui leiad, et paar nädalat pärast massaži on täpselt samad kohad valusad, siis soovitan kaaluda osteopaadi vastuvõttu.

Kas osteopaatia tähendab “selja paika panemist”?

Ei. Osteopaatia võib mõnikord kasutada liigestehnikaid, aga see ei ole ainult liigeste või selja “paika panemine”. Töö võib hõlmata lihaseid, liigeseid, sidekude, hingamist, siseorganite liikuvust, kraniaalset tööd, närvisüsteemi regulatsiooni ja kogu keha omavahelisi seoseid. Keha ei vaadata üksiku osana, vaid tervikuna.

Kui keha lihtsalt paika panna läheb ta varem või hiljem paigast ära. Tuleb mõista, et miks see selg üldse paigast on? 

Mitu korda peab vastuvõtul käima?

See sõltub inimesest, probleemist ja sellest, kuidas keha tööle vastab. Mõnikord piisab ühest või paarist vastuvõtust, et tekiks selge muutus. Mõnikord on muster kehas olnud üleval aastaid ja vajab rohkem aega. Vastuvõtul saab sellest rahulikult rääkida. Hea töö ei tähenda võimalikult palju seansse, vaid seda, et keha saab vajalikku tuge õigel ajal ja õiges mahus. Eesmärk on probleemi lõplik lahendamine.

Kas osteopaatia aitab kroonilise valu puhul?

Paljud inimesed pöörduvad osteopaadi poole just korduva või kroonilise valu tõttu, eriti siis, kui valu ei ole lihtsa põhjusega seletatav või tuleb pärast leevendust ikka tagasi. Osteopaatia ei vaata kroonilist valu ainult valusa koha probleemina. Ta küsib, millised kompensatsioonid, pinged, liikumispiirangud või regulatsioonimustrid seda üleval hoiavad. See ei tähenda garantiid, et iga valu kaob. Aga see annab võimaluse vaadata keha põhjalikumalt kui ainult sümptomi tasandil.

Kas osteopaatia sobib siis, kui mul ei ole otsest valu?

Jah, võib sobida. Osteopaadi juurde ei pea tulema ainult siis, kui midagi valutab. Mõnikord tuleb inimene vastuvõtule, sest keha tundub kinni, väsinud, pinges, rahutu või tasakaalust väljas. Osteopaatia võib aidata märgata, kus keha on hakanud kompenseerima enne, kui sellest on saanud suurem probleem.

Kas osteopaatia sobib raseduse ajal või pärast sünnitust?

Sageli tullakse osteopaadi juurde raseduse ajal või pärast sünnitust, sest keha teeb sel perioodil läbi suuri muutusi. Raseduse ajal muutuvad vaagna, selja, hingamise, sidekoe ja koormuse jaotumise mustrid. Pärast sünnitust peab keha uuesti kohanema. Töö on õrn, turvaline ja olukorrale vastav. Kui on meditsiinilisi riske või kahtlusi, tuleb alati konsulteerida arsti või ämmaemandaga.

Kas osteopaatia sobib beebidele ja lastele?

Jah, osteopaatia sobib ka beebidele ja lastele. Beebide ja laste puhul on töö väga õrn. Sageli vaadatakse kehalisi pingeid, asendieelistusi, sünnijärgseid kompensatsioone, rahutust või arengulisi muutusi. Laste puhul ei ole eesmärk “parandada” last, vaid toetada keha loomulikku kohanemist ja arengut.

Kas ma pean osteopaatiasse uskuma, et sellest kasu oleks?

Ei. Osteopaatia ei põhine sellel, et inimene peab millessegi uskuma. See põhineb anatoomial, füsioloogial, kudede pingel, liikumisel, palpatsioonil, närvisüsteemi regulatsioonil ning struktuuri ja funktsiooni omavahelisel seosel. Avatus võimalustele toetab, aga usk ei ole eeltingimus.

Kas osteopaatia asendab arsti?

Ei. Osteopaatia ei asenda meditsiinilist diagnoosi, uuringuid, ravimeid, operatsiooni ega erakorralist abi. Kui sul on äge valu, trauma, palavik, põletik, rindkerevalu, tugevad neuroloogilised sümptomid või muu tõsine seisund, tuleb pöörduda arsti või erakorralise meditsiini poole. Osteopaatia saab töötada arstiabi kõrval, toetades keha taastumist ja regulatsiooni.

Mis vahe on osteopaatial ja füsioteraapial?

Füsioteraapia ja osteopaatia võivad mõnes kohas kattuda, aga rõhuasetus on erinev. Füsioteraapia keskendub sageli taastusravile, harjutustele, lihasjõule, liikuvusele ja funktsiooni taastamisele läbi aktiivse töö. Osteopaatia keskendub eelkõige sellele, kuidas kogu keha süsteem on ennast organiseerinud: kuidas liiguvad koed, liigesed, siseorganid, hingamine, närvisüsteem ja kompensatsioonimustrid. Need kaks lähenemist ei vastandu, vaid täiendavad teineteist.

Mis vahe on osteopaatial ja kiropraktikal?

Kiropraktika on paljude inimeste jaoks seotud liigeste manipulatsioonide ja lülisamba korrigeerimisega. Osteopaatia võib samuti kasutada liigestehnikaid, aga see ei piirdu nendega. Osteopaatiline töö võib olla väga õrn ja võib hõlmata ka hingamist, sidekude, siseorganite liikuvust, kraniaalset tööd ja närvisüsteemi regulatsiooni. Osteopaatia keskne küsimus ei ole ainult “mida paika panna?”, vaid “miks keha sellesse mustrisse jäi?”.

Kas vastuvõtul peab riided seljast võtma?

Pigem mitte. Soovitan tulla mugavate riietega, milles saad liikuda ja milles kehal on lihtne olla. Mõnikord võib olla vajalik vaadata rühti, liikumist või mõnda piirkonda täpsemalt, aga seda tehakse alati austavalt ja sinu nõusolekul. Kui miski tekitab ebamugavust, saad seda alati öelda.

Mida ma pärast vastuvõttu tunda võin?

See on inimeseti erinev. Mõni tunneb kohe kergust, rohkem ruumi või paremat hingamist. Mõni tunneb väsimust, rahunemist või seda, et keha justkui “protsessib”. Mõnikord võib keha paar päeva kohaneda ja tunded võivad muutuda. See ei ole halb märk. Keha võib pärast seanssi ümber organiseeruda. Kui midagi tundub ebatavaline või teeb muret, kirjuta mulle.

Kas ma peaksin pärast vastuvõttu midagi tegema või vältima?

Pärast vastuvõttu on hea anda kehale natuke ruumi. Joo vett, liigu rahulikult ja väldi samal päeval väga tugevat treeningut või liigset koormust, kui keha tundub väsimud või tundlik. Kõige olulisem on märgata, kuidas keha vastab. Vahel annan kaasa lihtsa tähelepaneku, hingamise või liikumise, mida kodus jälgida.

Kas osteopaatia saab aidata ka siis, kui uuringud on korras, aga keha tunneb end ikka halvasti?

Just sellises olukorras otsivad paljud inimesed osteopaatiat. Uuringud võivad olla korras ja see on väga hea. Aga see ei tähenda alati, et keha toimib vabalt või - mis peamine - et sa tunned ennast hästi. Sa ei ole ju ometi rida näitajaid. Osteopaatia ei otsi haigust sealt, kus seda ei ole. Ta vaatab, kuidas keha liigub, hingab, kompenseerib ja reguleerub. Mõnikord ei vaja inimene uut diagnoosi. Ta vajab, et keha vaataks tema keha kui tervikut.

Kas osteopaatia on teaduslik?

Osteopaatia põhineb anatoomial, füsioloogial, palpatsioonil, kliinilisel mõtlemisel ja arusaamisel, et struktuur ja funktsioon on omavahel seotud. Samas tuleb olla aus: kõik osteopaatia osad ei mahu lihtsalt samasse uurimismudelisse nagu ravimite testimine. See ei tähenda, et töö oleks juhuslik või uskumuspõhine. See tähendab, et tegemist on manuaalse töö, kliinilise oskuse ja kehalise hindamisega, mille õppimine võtab aastaid. Osteopaatia ei ole teaduse vastane. Ta on kehaga töötamise distsipliin, mis peab jääma ausaks nii oma võimaluste kui piiride suhtes.

Kuidas ma tean, kas peaksin tulema?

Sa ei pea enne tulekut täpselt teadma, mis on valesti. Võid tulla siis, kui tunned, et keha on kaua midagi hoidnud. Kui pinge kordub. Kui valu liigub. Kui hingamine ei ole vaba. Kui oled proovinud erinevaid asju, aga keha tuleb ikka samasse mustrisse tagasi. Ja võib tulla ka lihtsalt uudishimust — soovist mõista oma keha paremini. Vastuvõtt algabki sellest, et uurime rahulikult, mis sinu kehas toimub.

“Kui sa ei leidnud siit vastust oma küsimusele, võid mulle kirjutada. Mõnikord on kõige parem alustada lihtsast vestlusest.”

Elu ei pea kannatama

Sa ei pea enne tulekut täpselt teadma, mis on valesti.
Piisab sellest, et ei tunne ennast päriselt vabalt. 

Kui soovid enne küsida, võid mulle kirjutada.

60 minutit · 50€ · Tallinn ja Tartu

bottom of page